Saaremaa suurrätid

 Aasta tagasi hakati koguma vanu suurrätte:

artikkel ,,Saarte Hääles"

Üleskutse läks edukalt, sest nüüd on vanade ja uute rättide näitus Saaremaa Kaubamajas. Galerii

Filmiesitlus

 29. detsembril toimus Saaremaa muuseumi õppeklassis filmiesitlus, kus sai näha Mareli Rannapi tehtud 11 lühifilmi sellest, kuidas Saaremaa eri kihelkondade naised endale rahvarõivad selga panevad.

Esimene film, mis on valminud juba 2017:

Anseküla naine paneb riidesse

2021.a. valminud filmid:

Jaani naine paneb riidesse

Jämaja naine paneb riidesse

Kaarma naine paneb riidesse

Karja naine paneb riidesse

Kihelkonna naine paneb riidesse

Kärla naine paneb riidesse

Mustjala naine paneb riidesse

Pöide naine paneb riidesse

Püha naine paneb riidesse

Valjala naine paneb riidesse

Pilte esitluselt:

Kindanäitus

 

Karja kihelkonna kindad:

"Labakud kooti üleni mustrisse. Pühapäevakinnastel tehti ka suu mustriliseks. Pruudikindad olid sõrmikud, väga peenest lõngast. Lõngaviht pidi olema nii peenike, et ta kitsast rõngast läbi mahuks. Kinda osade nimetused: suu, tükid, pöial, ahendus."

Mustjala kihelkonna kindad:

„Narmastega kindad kudus igaüks endale ise, mitmesuguste kirjadega randmel ja kinda peal. Neid kanti pühapäeviti, kirikuehted olid!“

 

Leekrätik.

Mustjala rahvariiete juurde kuuluv leegirätik  on väga omanäoline kudum, mille sarnaseid saaremaa teistes kihelkondades ei leidu. Need kaarjad  pitsilised rätikud kooti kas punasest või valgest lõngast. Rätik ei kootud mitte ühes tükis vaid alustati keskosaga. Peenekirjalises pitsilises koes kooti kolmnurkne keskosa, kusjuures mustrid olid väga erinevad. Ehk kudus iga meister oma mustrit. Keskosale kooti värviliste triipudega äärekiri. Kõige otsa pandi kaunistuseks veel pikad narmad ja sidumiseks sõltused.   Leekrätte kanti särgi laia krae all kas sõlega kinnitatult või sõltustega seotult. Talvel kanti leekrätti kasuka või kuue peal. 

Nüüd saab kõike seda ilu, mida kindakudumise koolitusel õpiti, näha Kuressaare Ametikooli Disainimajaka näitusel, mis on avatud kuni 5. jaanuarini 2022.

Saaremaa kindad

KadakMari MTÜ on seadnud endale eesmärgi uurida pärandkultuuri ja hoida seda elujõulisena Saaremaal.

Oma tegevusega viime ellu Eesti kultuuripoliitika eesmärki, mis on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.

Käsitööselts KadakMari panustab oma tegevusega ka Saaremaa valla arengukava toimimisse. Sest on ju ka Saaremaa valla arengukavas öeldud, et: "Rahvakultuur loob võimalused eri kultuurivaldkondade järelkasvuks ja innustab inimesi aktiivselt kultuuriprotsessides osalema. Kohalike kihelkondade pärand, rahvariided, tantsud, laulud ja tõekspidamised on osa kultuurist, mida toetab ja väärtustab ka ühtse Saaremaa valla visioon."

Seega Eesti Kultuurkapitali ja Saaremaa valla toel koolitasime Saaremaa käsitöölisi, käsitööõpetajaid ja ringide juhendajaid kuduma traditsioonilisi Saaremaa erinevate kihelkondade kindaid.

Kuna osalejad olid erinevatest kihelkondadest, siis kooti nii labakuid kui sõrmikuid, kirikindaid ja pitskindaid. Kokku saime suure koguse kenasid pärandoskuste järgi kootud kindaid.

Peale kinnaste said osalejad õppida ka leekrätikuid kuduma. Leekrätik on Saaremaal nagu pitssall Haapsalus. See on meie oma, kena pitsiline õlakate. Loodetavasti saame neid nüüd rohkem ka inimeste seljas näha.

Koolitusel valminud kindaid ja leekrätikuid näeb õige varsti Kuressaare Ametikooli Disainimajaks näitusel!

Täname:

Viltijate näitus

 

XXIV Käsitööpäevad Saaremaal

 XXIV Käsitööpäevad, mis eelmisel ajaloolisel 2020. aastal ära jäid, toimusid 15.-16. oktoobril 2021. aastal Saaremaal. Esimesel päeval toimus Kuressaare Ametikoolis konverents, mille põhiline eesmärk oli üle-eesti kokku tulnud käsitööhuvilistele näidata, et käsitöö ei ole ainult pensionäride sokikudumine. 

Kuressaare Edukontori juhi Kristel Oidenberg-Kelder ja Saarte Koostöökoja ettevõtluse suunajuht Sulvi Munki ettekannete sisu andis teadmise, et edukad käsitöölised võivad tegeleda nii pillirookõrtest esemete kui kreemide valmistajatena. 

Põneva ettekande esitasid kaks noort naist. Kadri Tilk ja Siiri Künnapas tegid ettekande makrameest, kui väga vanast käsitöötehnikast, mida me kõik ka nõukogude ajast mäletame, kuid mis tänapäeval on hinnatud pulmadekoratsioon ja naised koolitajatena oodatud üle Eesti oma tarkusi jagama. Triin Arva, konkursi „Saaremaa Päike“ projektijuht andis ülevaate noorte ettevõtlikkusest ja käsitööosast nende ettevõtetes.

Seekordse aasta käsitööettevõtja tiitli, mida igal aastal annab välja ERKLiit, pälvis Saaremaa mees Vello Kaasen.

Vello on paljudele tuntud südamlike kiiklammaste, pinktallede ja -oinaste meister. Peale puutöö armastab ta ka leiba valmistada ja oskab seda ka edukalt müüa.

Väga põneva uurimistöö vilju tutvustas pärandkultuurispetsialist Mari Lepik. Ta oli kahe aasta jooksul uurinud põhjalikult vanu rahvalaule ja kirjutanud neist välja erinevaid viiteid rahvariiete ja nende kandmistraditsioonide kohta Saaremaal ja Muhus. Päeva lõpetasidki Muhu saare noored naised, Triinu Traumann ja Gea Promet, kes koos Piret Lemberi ja mannekeenidega tutvustasid kõigile kuidas etnograafiliste sugemetega, käsit- ja masintikandiga ning muude pärandtehnoloogiliste oskustega tänapäeva rõivaid kaunistada.

Teisel päeval said saarele sõitnud inimesed käia erinevate käsitööettevõtjate töökodades nende loomingu ja tööstiilidega tutvumas. Nii jagunesid inimesed mööda saart laiali. Kes käis vanas Leedri külas ekskursioonil ja sai maitsta ka Saaremaa kuulsaid kadakasiirupeid; kes käis aga Sõrve villaveskis tutvumas vanade traditsiooniliste käsitöövõtetega; 

kes sai osa Saare vildi vildistuudios tehtavatest vilditoodetest ja tikanditest; 

kes käis Mare Kallase Nooda talus tutvumas tema haldjakuubede valmimise protsessi ja vanade toiduvalmistamise tavadega.

 Aga peale Saaremaa said huvilised käia ka Muhu saarel – seal tutvuti Muhumustri töökoja ja Oad ja Eed käsitööseltsi ruumidega.

Peale ettevõtjatega tutvumist sai külastada ka Saaremaa muuseumi hoidlat koos peavarahoidja Priit Kiviga ning rahvariidenõuandekoda, kus vanu rahvariideid tutvustas muuseumi varahoidja Piret Hiie-Kivi. Saaremaa muuseumi koolitusklassis said huvilised Kadri Tüüri eestvedamisel mõtiskleda teemal: Esemete semiootiline analüüs.

Samal ajal olid avatud ka kaks näitust: Kuressaare Ametikoolis kangakudujate ülevaatenäitus ja Saaremaa Kunstistuudios viltijate näitus „Pane selga!“.

XXIII Käsitööpäevad said ajalooks. 

Ootame kohtumist valgamaalastega juba järgmise aasta kevadel! Nõel näppu!

Täname:

Vihmavarju projekt

Leader programm

Kulka

ERKliit

Viltijate näitus

 

Juba teine Saaremaa käsitöölisi-viltijaid ühendav näitus on seekord rõiva teemaline. Osalejad soovivad oma töödega näidata, et lambavillast saab valmistada väga eriilmelisi rõivaid. 

Näitusel, mille pealkiri on "Pane selga!" saabki tutvuda nii susside, kinnaste, kui mantlitega. Kuid üllatusega näeme, et villast saab teha ka imekergeid peokleite. Näitusel osalevad:

Anne Lepik

Aili Peel

Taivi Truu

Margit Viidul

Mareli Rannap

Näituse avamine toimub 17.00. Peale seda toimub tund aega kestev viltimise töötuba:  "Tassialus".  Juhendaja: Margit Viidul.

Töötoa jooksul saab iga osaleja viltida kraasvillast ja villaheidest ümmarguse tassialuse/soojendaja.

Töötuba sobib ka algajatele.Töötuba on tasuta, kõik materjalid on kohapeal olemas. 

Täname toetajaid:

Leader programm

Saarte Koostöökogu MTÜ

Eesti Kultuurkapital