29. detsembril toimus Saaremaa muuseumi õppeklassis filmiesitlus, kus sai näha Mareli Rannapi tehtud 11 lühifilmi sellest, kuidas Saaremaa eri kihelkondade naised endale rahvarõivad selga panevad.
Esimene film, mis on valminud juba 2017:
2021.a. valminud filmid:
Kihelkonna naine paneb riidesse
Pilte esitluselt:
„Narmastega kindad kudus igaüks endale ise, mitmesuguste kirjadega randmel ja kinda peal. Neid kanti pühapäeviti, kirikuehted olid!“
Mustjala rahvariiete juurde kuuluv leegirätik on väga omanäoline kudum, mille sarnaseid saaremaa teistes kihelkondades ei leidu. Need kaarjad pitsilised rätikud kooti kas punasest või valgest lõngast. Rätik ei kootud mitte ühes tükis vaid alustati keskosaga. Peenekirjalises pitsilises koes kooti kolmnurkne keskosa, kusjuures mustrid olid väga erinevad. Ehk kudus iga meister oma mustrit. Keskosale kooti värviliste triipudega äärekiri. Kõige otsa pandi kaunistuseks veel pikad narmad ja sidumiseks sõltused. Leekrätte kanti särgi laia krae all kas sõlega kinnitatult või sõltustega seotult. Talvel kanti leekrätti kasuka või kuue peal.
KadakMari MTÜ on seadnud endale eesmärgi uurida pärandkultuuri ja hoida seda elujõulisena Saaremaal.
Oma tegevusega viime ellu Eesti kultuuripoliitika eesmärki, mis on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.
Käsitööselts KadakMari panustab oma tegevusega ka Saaremaa valla arengukava toimimisse. Sest on ju ka Saaremaa valla arengukavas öeldud, et: "Rahvakultuur loob võimalused eri kultuurivaldkondade järelkasvuks ja innustab inimesi aktiivselt kultuuriprotsessides osalema. Kohalike kihelkondade pärand, rahvariided, tantsud, laulud ja tõekspidamised on osa kultuurist, mida toetab ja väärtustab ka ühtse Saaremaa valla visioon."
XXIV Käsitööpäevad, mis eelmisel ajaloolisel 2020. aastal ära jäid, toimusid 15.-16. oktoobril 2021. aastal Saaremaal. Esimesel päeval toimus Kuressaare Ametikoolis konverents, mille põhiline eesmärk oli üle-eesti kokku tulnud käsitööhuvilistele näidata, et käsitöö ei ole ainult pensionäride sokikudumine.
Kuressaare Edukontori juhi Kristel Oidenberg-Kelder ja Saarte Koostöökoja ettevõtluse suunajuht Sulvi Munki ettekannete sisu andis teadmise, et edukad käsitöölised võivad tegeleda nii pillirookõrtest esemete kui kreemide valmistajatena.
Põneva ettekande esitasid kaks noort naist. Kadri Tilk ja Siiri Künnapas tegid ettekande makrameest, kui väga vanast käsitöötehnikast, mida me kõik ka nõukogude ajast mäletame, kuid mis tänapäeval on hinnatud pulmadekoratsioon ja naised koolitajatena oodatud üle Eesti oma tarkusi jagama. Triin Arva, konkursi „Saaremaa Päike“ projektijuht andis ülevaate noorte ettevõtlikkusest ja käsitööosast nende ettevõtetes.
Väga põneva uurimistöö vilju tutvustas pärandkultuurispetsialist Mari Lepik. Ta oli kahe aasta jooksul uurinud põhjalikult vanu rahvalaule ja kirjutanud neist välja erinevaid viiteid rahvariiete ja nende kandmistraditsioonide kohta Saaremaal ja Muhus. Päeva lõpetasidki Muhu saare noored naised, Triinu Traumann ja Gea Promet, kes koos Piret Lemberi ja mannekeenidega tutvustasid kõigile kuidas etnograafiliste sugemetega, käsit- ja masintikandiga ning muude pärandtehnoloogiliste oskustega tänapäeva rõivaid kaunistada.
Teisel päeval said saarele sõitnud inimesed käia erinevate käsitööettevõtjate töökodades nende loomingu ja tööstiilidega tutvumas. Nii jagunesid inimesed mööda saart laiali. Kes käis vanas Leedri külas ekskursioonil ja sai maitsta ka Saaremaa kuulsaid kadakasiirupeid; kes käis aga Sõrve villaveskis tutvumas vanade traditsiooniliste käsitöövõtetega;
kes sai osa Saare vildi vildistuudios tehtavatest vilditoodetest ja tikanditest;
Aga peale Saaremaa said huvilised käia ka Muhu saarel – seal tutvuti Muhumustri töökoja ja Oad ja Eed käsitööseltsi ruumidega.
Peale ettevõtjatega tutvumist sai külastada ka Saaremaa muuseumi hoidlat koos peavarahoidja Priit Kiviga ning rahvariidenõuandekoda, kus vanu rahvariideid tutvustas muuseumi varahoidja Piret Hiie-Kivi. Saaremaa muuseumi koolitusklassis said huvilised Kadri Tüüri eestvedamisel mõtiskleda teemal: Esemete semiootiline analüüs.
Samal ajal olid avatud ka kaks näitust: Kuressaare Ametikoolis kangakudujate ülevaatenäitus ja Saaremaa Kunstistuudios viltijate näitus „Pane selga!“.
XXIII Käsitööpäevad said ajalooks.
Ootame kohtumist valgamaalastega juba järgmise aasta kevadel! Nõel näppu!
Täname:
13. ja 14. augustil toimus lõimemaali kursus kangakudujatele.
Õpetaja näidistööd:
Esimesed tööd said täna juba valmis. Pilte teise päeva tegemistest.
Kavandi järgi lõimede maalimine:
