Saaremaa käsitööselts

Neljapäev, 30. detsember 2021

Filmiesitlus

 29. detsembril toimus Saaremaa muuseumi õppeklassis filmiesitlus, kus sai näha Mareli Rannapi tehtud 11 lühifilmi sellest, kuidas Saaremaa eri kihelkondade naised endale rahvarõivad selga panevad.

Esimene film, mis on valminud juba 2017:

Anseküla naine paneb riidesse

2021.a. valminud filmid:

Jaani naine paneb riidesse

Jämaja naine paneb riidesse

Kaarma naine paneb riidesse

Karja naine paneb riidesse

Kihelkonna naine paneb riidesse

Kärla naine paneb riidesse

Mustjala naine paneb riidesse

Pöide naine paneb riidesse

Püha naine paneb riidesse

Valjala naine paneb riidesse

Pilte esitluselt:




Kolmapäev, 15. detsember 2021

Kindanäitus

 

Karja kihelkonna kindad:

"Labakud kooti üleni mustrisse. Pühapäevakinnastel tehti ka suu mustriliseks. Pruudikindad olid sõrmikud, väga peenest lõngast. Lõngaviht pidi olema nii peenike, et ta kitsast rõngast läbi mahuks. Kinda osade nimetused: suu, tükid, pöial, ahendus."

Mustjala kihelkonna kindad:

„Narmastega kindad kudus igaüks endale ise, mitmesuguste kirjadega randmel ja kinda peal. Neid kanti pühapäeviti, kirikuehted olid!“

 

Leekrätik.

Mustjala rahvariiete juurde kuuluv leegirätik  on väga omanäoline kudum, mille sarnaseid saaremaa teistes kihelkondades ei leidu. Need kaarjad  pitsilised rätikud kooti kas punasest või valgest lõngast. Rätik ei kootud mitte ühes tükis vaid alustati keskosaga. Peenekirjalises pitsilises koes kooti kolmnurkne keskosa, kusjuures mustrid olid väga erinevad. Ehk kudus iga meister oma mustrit. Keskosale kooti värviliste triipudega äärekiri. Kõige otsa pandi kaunistuseks veel pikad narmad ja sidumiseks sõltused.   Leekrätte kanti särgi laia krae all kas sõlega kinnitatult või sõltustega seotult. Talvel kanti leekrätti kasuka või kuue peal. 

Nüüd saab kõike seda ilu, mida kindakudumise koolitusel õpiti, näha Kuressaare Ametikooli Disainimajaka näitusel, mis on avatud kuni 5. jaanuarini 2022.

Esmaspäev, 6. detsember 2021

Saaremaa kindad

KadakMari MTÜ on seadnud endale eesmärgi uurida pärandkultuuri ja hoida seda elujõulisena Saaremaal.

Oma tegevusega viime ellu Eesti kultuuripoliitika eesmärki, mis on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.

Käsitööselts KadakMari panustab oma tegevusega ka Saaremaa valla arengukava toimimisse. Sest on ju ka Saaremaa valla arengukavas öeldud, et: "Rahvakultuur loob võimalused eri kultuurivaldkondade järelkasvuks ja innustab inimesi aktiivselt kultuuriprotsessides osalema. Kohalike kihelkondade pärand, rahvariided, tantsud, laulud ja tõekspidamised on osa kultuurist, mida toetab ja väärtustab ka ühtse Saaremaa valla visioon."

Seega Eesti Kultuurkapitali ja Saaremaa valla toel koolitasime Saaremaa käsitöölisi, käsitööõpetajaid ja ringide juhendajaid kuduma traditsioonilisi Saaremaa erinevate kihelkondade kindaid.


Kuna osalejad olid erinevatest kihelkondadest, siis kooti nii labakuid kui sõrmikuid, kirikindaid ja pitskindaid. Kokku saime suure koguse kenasid pärandoskuste järgi kootud kindaid.


Peale kinnaste said osalejad õppida ka leekrätikuid kuduma. Leekrätik on Saaremaal nagu pitssall Haapsalus. See on meie oma, kena pitsiline õlakate. Loodetavasti saame neid nüüd rohkem ka inimeste seljas näha.

Koolitusel valminud kindaid ja leekrätikuid näeb õige varsti Kuressaare Ametikooli Disainimajaks näitusel!


Täname: