29. detsembril toimus Saaremaa muuseumi õppeklassis filmiesitlus, kus sai näha Mareli Rannapi tehtud 11 lühifilmi sellest, kuidas Saaremaa eri kihelkondade naised endale rahvarõivad selga panevad.
Esimene film, mis on valminud juba 2017:
2021.a. valminud filmid:
Kihelkonna naine paneb riidesse
Pilte esitluselt:
„Narmastega kindad kudus igaüks endale ise, mitmesuguste kirjadega randmel ja kinda peal. Neid kanti pühapäeviti, kirikuehted olid!“
Mustjala rahvariiete juurde kuuluv leegirätik on väga omanäoline kudum, mille sarnaseid saaremaa teistes kihelkondades ei leidu. Need kaarjad pitsilised rätikud kooti kas punasest või valgest lõngast. Rätik ei kootud mitte ühes tükis vaid alustati keskosaga. Peenekirjalises pitsilises koes kooti kolmnurkne keskosa, kusjuures mustrid olid väga erinevad. Ehk kudus iga meister oma mustrit. Keskosale kooti värviliste triipudega äärekiri. Kõige otsa pandi kaunistuseks veel pikad narmad ja sidumiseks sõltused. Leekrätte kanti särgi laia krae all kas sõlega kinnitatult või sõltustega seotult. Talvel kanti leekrätti kasuka või kuue peal.
KadakMari MTÜ on seadnud endale eesmärgi uurida pärandkultuuri ja hoida seda elujõulisena Saaremaal.
Oma tegevusega viime ellu Eesti kultuuripoliitika eesmärki, mis on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.
Käsitööselts KadakMari panustab oma tegevusega ka Saaremaa valla arengukava toimimisse. Sest on ju ka Saaremaa valla arengukavas öeldud, et: "Rahvakultuur loob võimalused eri kultuurivaldkondade järelkasvuks ja innustab inimesi aktiivselt kultuuriprotsessides osalema. Kohalike kihelkondade pärand, rahvariided, tantsud, laulud ja tõekspidamised on osa kultuurist, mida toetab ja väärtustab ka ühtse Saaremaa valla visioon."
